woo hoo

on kohutavalt inspireeriv lugeda inimeste blogisid, kelle enamus sissekandeid sisaldavad suure detailsusega seda, mida nad tõepoolest teinud on. olgu jutt või kõrbemaläinud lambajalgade järamisest – kui sissekanne on tehtud piisavalt kaasahaaravalt, siis seda egotsentrismi nagu silma ei jäägi. (ääremärkus – ära võta isiklikult, kõigi meie blogid koosnevad sõnadest mina ja minu ja mulle. teiseks olen ma enam kui veendunud, et silmaspeetav kodanik seda teksti siin eluseeski ei loe, for real.) ja see eluterve egoism on muutunud nakkuskoldeks. järgmine post, ma luban, räägib minust. mitte et see poleks rääkinud. üleüldse, ei ole võimalik sisse ja väljagi hingata ilma endast mingil viisil kõnelematta.

~ kirjutas mcs &emdash; jaanuar 2, 2009.